Sellest, kuidas lennukile jõudsime siinkohal ei pajata. Üheksanda oktoobri hommikul veidi enne kahekasat Lõuna Austraalia ajajärgi jõudsime peale 28 tunnist reisi Adelaide´i. Telgiga saime karantiinist kenasti läbi, kuid kanad jäid sinna. Linn oli suviselt soe, kuigi kohalikud mainisid, et tegemist on kevade algusega. Kuigi pikk reis ja ajavahe segas, siis pakkisime end hotelli ja läksime linnapeale. Egas seal palju miskit erilist juhtunud - sai vaid lepitud kokku Peetriga, esimesega neist, kellega siiani oleme kohtunud, väike tuur linnas.
Õhtustasime Peter´i, ta kolleegi Michael´i ja viimaste kaasadega populaarses itaaliahõngulises kohas, mille nime olen unustanud.
Järgmisel päeval kohtusime mt Lofty´otsa minevas Bush-walk´is teise Peter´iga, kes päris tipu vallutamiseks kasutas hääletamisel saadud abi - kuid teme seltskonda nautisime koos teiste osalejatega siiski väga. Päev oli palav ja ootused suve suhtes olid kõrgel. Mõned päevad hiljem tunnistas Peter, et on otsustanud suitsetamise maha jätta. mt Lofty on 710 m. Ja tegelikult Austraalia metsas ikka koalaasid on.
Järgmised päevad kulusid teadmisi omandades - egas maailma teisel poolel ortopeedia väga palju teistsugune pole, kuid mõnedki uued huvitavad teadmiste killud sai kokku kogutud. Ja luusiirdest võrgu sisse, naela ümber toruluu moodustamises oli Bogdan juba ette jõudnud ja esitas 3 juhtu...
Teisipäeval sai käidud kolmanda Peetriga vaatamas Adelaide´i Eesti maja, mis oli lukus ja väljast veidi tolmune. Aga ära sai ta vaadatud.
Egas õppimine ilma sotsiaalse pooleta lähe - sai degusteeritud arstidest veinimõisnike veine - Meie soosik oli vaieldamatult Wakefiled Vally. Seal siis sai tutvutud Ian´iga Melbourne´ist, kes kiitis Eesti sõudjaid, kellega oli kohtunud Valgevenemaal. Too siis tutvustas meile neljandat Peter´it, kes uurib titaan implantide mõju kasvavale organismile ja harrastab rattasõitu.
Reelel saime siis lõpuks soetatud uued rattad - 2011 aasta Giant XTC peamiselt Deore / XT osadega. Nagu teada, siis siin tagapidur vasemal ja esimene paremal. Enne veel sai käidud esimese pakkumises oleva auto järgi ja muuttutud auto relokaatoriteks - 25 $ päevas kolme esimese päeva eest ja 75$ neljanda eest ning 1200 km, et auto esmaspäeval 18.10 loovutada Melbourne´is. Campereid lihtsalt polnud, kuid on lootust see esmaspäeval Melbourne´ist siiski saada.
Reedel läbisime 351 km ja ööbisime Robe´is, mis oli ilus vaikne kohakene. Peremees käskis küll linna külastada ja nimetas paar muudki must-see kohta, kuid ega me paju jõudnud, kuna oli vaja kiirustada mt. Gambieri, et osaleda SA MTBO meistrivõistlustel. Kohale jõudsime ja aegagi jäi kenasti varuks, et rattad korda seada, kuid võistlus läks nagu läks - st et ei läinud. Rajal kogesin tunnet, mida polnud kunagi varem kogenud - ei oskagi seletada, millega tegu.....Selles metsas oli mitmeid Kängusid, kes olid seda kaardiga liikumist tulnud uudistama.
Ööbisime mt. Gambieris, kus asub suurepäerane Blue Lake, kuid seegi jäi suure kiirustamise tõttu külastamata, lisaks kõigele sadas hommikul mt. Gambieris ka vihma. Victorias, olla tulnud ka lund ja NSW taas oli mudalaviin viinud majadest sisustust ja majadelt seinu (hommiku uudised näitasid). Lisaks kõigele kaotasime ajavahe tõttu pool tundi. Teekonda oli kogunenud 585 km. SA MTBO middle läks veidi paremini, aega küll kulus, kuid sarnast enesetunnet enam polnud. Selles metsas aga pesitsesid emud. Lõpuks tuli väikeste vihma kuuride vahelt ka mõni kiir päikest - eine tegime liivadüünide kõrval parklas. Siis taas autot relokeerima ja väikese peatuse kaudu Warrnambool´is jõudsime ööseks Geelongi. Homme siis auto vahetus Melbourne´is.
